Pereteraapia
Peres tuleb ette perioode, kus üksteise mõistmine muutub keeruliseks. Pinged võivad avalduda vanemate ja laste suhetes, õdede-vendade omavahelises läbisaamises või kogu pere igapäevases toimimises. Sageli ei ole küsimus tahtmises, vaid selles, et seni toiminud suhtlemis- ja tegutsemisviisid enam ei toeta pere vajadusi.
Pereteraapias loome koos selgema arusaama sellest, kuidas pere toimib ja mis hoiab raskusi alal. Uurime, kuidas pereliikmed üksteist mõjutavad ning millised muutused võiksid toetada paremat koostööd, suuremat mõistmist ja turvalisemat suhtlemist.
Pereteraapia toetab peret erinevates eluetappides – näiteks lapse sünni, nooruki iseseisvumise, kärgpere kujunemise, lahkumineku, kaotuse või mõne muu olulise elumuutuse korral. Teraapia aitab perel muutustega kohaneda, leida uusi toimimisviise ning toetada üksteist ka keerulistel aegadel.
Kohtumiste sagedus sõltub pere konkreetsetest vajadustest. Pereteraapia on tõhusam, kui sessioonid toimuvad kord nädalas või maksimaalselt kahe nädala tagant. See aitab säilitada järjepidevust ja uusi teadmisi paremini kinnistada.
Pereteraapiast võib kasu olla, kui…
Peres on tekkinud suhtlemisraskused
- pinged vanemate ja laste vahel
- raskused üksteise mõistmisel
- korduvad konfliktid
Lapse või noore käitumine teeb muret
- käitumis- või toimetulekuraskused
- kooliprobleemid
- emotsionaalsed raskused
- suhted eakaaslastega
Pere seisab silmitsi olulise muutusega
- lapse sünd
- nooruki iseseisvumine
- kolimine või muu suur elumuutus
Kärgpere kujunemine
- uute peresuhete loomine
- kasuvanema rolliga kohanemine
- õdede-vendade omavahelised suhted
- koostöö bioloogiliste vanemate vahel
Vanemad vajavad suuremat ühist arusaama
- erinevad kasvatuspõhimõtted
- piiride seadmine
- koostöö lapse kasvatamisel
Pere kogeb kriisi või kaotust
- lähedase haigestumine või surm
- lahkuminek ja sellega kohanemine
- muutused pere rollides ja igapäevaelus
Korduma kippuvad küsimused
Millal võiks pere- või paariteraapiasse pöörduda?
Teraapiasse ei pea tulema alles siis, kui olukord on kriitiline. Abi võib olla juba siis, kui märkate korduvaid konflikte, raskusi suhtlemisel, suuri elumuutusi või tunnete, et soovite oma suhet teadlikumalt hoida ja arendada.
Kas pereteraapias peavad osalema kõik pereliikmed?
Mitte tingimata. Esmakohtumisel arutame koos, kes võiksid teraapias osaleda. Mõnikord on kasulik kohtuda kogu perega, teinekord piisab paarist või ühest pereliikmest. See sõltub teie olukorrast ja teraapia eesmärgist.
Mis saab siis, kui partner ei soovi teraapiasse tulla?
Ka siis võib kohtumisest kasu olla. Kui muutub ühe inimese arusaam oma suhtest ja käitumisest, võib see mõjutada kogu suhtedünaamikat. Vajadusel saame arutada, kuidas partnerit protsessi kaasata.
Kas terapeut otsustab, kellel on õigus?
Ei. Minu roll ei ole võtta pooli ega otsustada, kes eksib. Teraapias püüame aru saada, kuidas suhtlemine ja omavahelised reaktsioonid mõjutavad teie suhet ning leida viise, mis toetavad paremat koostööd ja üksteise mõistmist.
Kas teraapias peab rääkima ainult probleemidest?
Ei. Lisaks olemasolevatele suhtemustritele on oluline märgata ka seda, mis teie suhtes juba toimib. Teraapias otsime üles olemasolevad tugevused ja ressursid, millele muutuste tegemisel toetuda.
Kas teraapia aitab lahendada kõik meie probleemid?
Teraapia eesmärk ei ole pakkuda valmis lahendusi, vaid aidata mõista, mis raskusi alal hoiab. Kui muutuvad suhtlemine, omavaheline mõistmine ja koostöö, on ka keeruliste olukordadega lihtsam toime tulla.
Kas teraapia aitab ka siis, kui oleme otsustanud lahku minna?
Jah. Teraapia võib aidata ka lahkumineku protsessis. Eesmärk ei ole iga hinna eest suhet koos hoida, vaid toetada teadlikke otsuseid ja lugupidavat suhtlemist. Eriti oluline võib see olla siis, kui peres kasvavad lapsed ning vanematel tuleb koostööd jätkata ka pärast paarisuhte lõppu.